Differences

This shows you the differences between two versions of the page.

--- et:examples:communication:i2c [2015/02/26 15:59] – raivo.sell
+++ et:examples:communication:i2c [2020/07/20 12:00] (current) – external edit 127.0.0.1
@@ Line 1: / Line 1: @@
+<pagebreak>
+====== Kahejuhtme liides TWI/I2C ======
+//Vajalikud teadmised:
+[HW] [[et:hardware:homelab:controller]], [HW] [[et:hardware:homelab:combo]],
+[AVR] [[et:avr:interrupts]], \\
+[LIB] [[et:software:homelab:library:twi]], [LIB] [[et:software:homelab:library:module:lcd_graphic]]//
+===== Teooria =====
+Kahejuhtme liides (inglise keeles //Two Wire Interface//, lühend TWI) tuntakse enamasti lühendi I<sup>2</sup>C all, mis on sama protokolli patenteeritud nimetus protokolli looja Philipsi poolt. I<sup>2</sup>C on akronüüm inglisekeelsele mõistele //Inter-Integrated Circuit// mis tähendab, et see liides on loodud skeemisiseseks kasutamiseks. Kõnekeeles kasutatakse enamasti mugavamaid "ii-ruut-c" või "ii-kaks-c" väljendeid.
+I<sup>2</sup>C liides kasutab kahte liini, millest üks on kahesuunaline andmeliin (inglise keeles //Serial Data line//, lühend SDA) ning teine taktisignaali (inglise keeles //Serial Clock line//, lühend SCL) liin. Kõigi seadmete väljundid siinil peavad olema avatud-neeluga (kollektoriga) ning mõlemal liinil peavad olema //pull-up// takistid (skeemil R1 ja R2). Selline ühendamine lubab ühele I<sup>2</sup>C siinile ühendada palju seadmeid ilma, et nende väljundid maha põleksid.
+[{{ :examples:communication:i2c:twi.png?580 |I2C andmesiin}}]
+~~CL~~
+Iga seade I<sup>2</sup>C siinil omab unikaalset aadressi mis olenevalt seadmest on 7 või 10-bitine. Levinumad sagedused taktsignaali liinil on 10 kHz (inglise keeles //Low-speed mode//), 100 kHz (inglise keeles //Standard mode//), 400 kHz (inglise keeles //Fast mode//). Uuemad standardid lubavad ka suuremaid kiirusi kuid need on vähem levinud. Taktsignaali sagedusest tuleneb ka andmesidekiirus kuna iga taktiga edastatakse üks bitt informatsiooni. Maksimaalne seadmete arv ühel siinil tuleneb aadressruumist ning lisandunud elektrilisest mahtuvusest. Maksimaalne siini mahtuvus on 400 pF, mis tähendab, et maksimaalne I<sup>2</sup>C kaabli pikkus võib olla vaid paar meetrit.
+I<sup>2</sup>C protokollis jagunevad seadmed rolli järgi ülemateks ning alamateks (inglise keeles //master// ja //slave//). Maksimaalset ülemate ega alamate arvu ei ole määratud ja seadmed võivad vahepeal oma rolli muuta. Defineeritud on neli erinevat siini operatsiooni:
+  * ülem saadab
+  * ülem võtab vastu
+  * alam saadab
+  * alam võtab vastu
+Ülem on algselt üldjuhul saatmise režiimis, saates kõigepealt start biti, millele järgneb 7-bitine alammooduli aadress ning lugemise/kirjutamise bitt. Kui alam, mille aadress oli sõnumis siinil eksisteerib, vastab see ACK bitiga (hoiab siini madalas asendis). Pärast seda ülem valib, kas jääb kuulama või saadab alamale uusi andmeid.
+Start bitt kujutab endast SDA liini madalaks tõmbamist sel hetkel, kui SCL liin on kõrge. Stop bitt on defineeritud kui SDA liini kõrgeks liigutamine sel hetkel, kui SCL liin on kõrge. Kõik ülejäänud nivoovahetused peavad toimuma sel hetkel, kui SCL liin on madal.
+~~CL~~
+Kirjutamine ja lugemine toimub bait haaval, igale õnnestunud baidivahetusele peab järgnema ACK signaal selle poolt, kelle poole andmeid saadeti. Kui andmevahetus on lõppenud saadab juhtmoodul, kas Stop biti või uue Start biti koos aadressiga.
+===== Praktika =====
+[{{ :examples:communication:i2c:mini-rtc-moodul.jpg?220|RTC moodul DS3231}}]
+I<sup>2</sup>C on Atmeli kontrolleris nimetatud TWI mooduliks. Suurem osa TWI protokolli tööst teeb ära mikrokontrolleri riistvara, kuid sellegipoolest on vaja ka tarkvarateeki, kus on realiseeritud funktsioonid siinile kirjutamise ja siinilt lugemise hõlbustamiseks.
+Näites on ära toodud reaalaja kellamooduli (inglise keeles //Real Time Clock//, lühend RTC) DS3231 kasutamine Kodulabor III põlvkonna kontrolleriga. Reaalajakell omab väikese Li-patarei näol autonoomset toidet ja peale esmast aja seadistamist ei ole hiljem enam eraldi vaja aega algväärtustada, kuna reaalajakell loendab aega iseseisvalt ja seda ka ilma välise toiteta mitme aasta vältel. Seega peale algväärtustamist võib sama moodulit kasutada ainult kella täpseks lugemiseks ning ei pea muretsema aja täpsuse või algoleku määramise pärast.
+~~CL~~
+~~CL~~
+~~CL~~
+<code c>
+// Kodulabori RTC mooduli DS3231 näidisprogramm
+// Moodul on ühendatud PORTE TWI siinile: SDA - PE0, SCL - PE1
+#include <homelab/pin.h>
+#include <homelab/module/lcd_gfx.h>
+#include <homelab/xmega/clksys_driver.h>
+#include <homelab/xmega/twi_master_driver.h>
+#include <avr/interrupt.h>
+// DS1307 TWI aadress
+#define DS3231 0b1101000
+// TWI ülemmooduli defineerimine
+TWI_Master_t twiMaster;
+// TWI katkestuste vektor,
+// tegeleb taustal TWI siinile kirjutamisega ning lugemisega
+ISR(TWIE_TWIM_vect)
+{
+  TWI_MasterInterruptHandler(&twiMaster);
+}
+// Põhiprogramm
+int main(void)
+{
+  char buff[30];
+  uint8_t time[8];
+  uint8_t seconds = 0, minutes, hours;
+  uint8_t date, month, year;
+  // LCD ekraani seadistamine
+  lcd_gfx_init();
+  lcd_gfx_write_string("I2C RTC Module");
+  // TWIE siini käivitamine master režiimis katkestuse prioriteediga madal,
+  // TWI kiirus 100 kHz 32 MHz süsteemikellaga
+  TWI_MasterInit(&twiMaster, &TWIE,TWI_MASTER_INTLVL_LO_gc,
+                                TWI_BAUD(32000000, 100000));
+  // Madala prioriteediga katkestuste lubamine
+  PMIC.CTRL |= PMIC_LOLVLEN_bm;
+  sei();
+  // Algse kellaaja määramine
+  time[0] = 0;          // Aadress, kuhu kirjutatakse kellaaeg
+  time[1] = 0;          // Sekund
+  time[2] = (4<<4) | 4; // Minut (44)
+  time[3] = (1<<4) | 1; // Tund (11)
+  time[4] = 3;          // Nädalapäev (3)
+  time[5] = (0<<4) | 5; // Kuupäev (5)
+  time[6] = (0<<4) | 2; // Kuu (2)
+  time[7] = (1<<4) | 4; // Aasta (14)
+  // DS3231 kella käivitamine (kui see ei ole juba töös)
+  TWI_MasterWrite(&twiMaster, DS3231, time, 8);
+  // Lõputu tsükkel
+  while (1)
+  {
+    // TWI siini DS3231 registritest kellaaja uuesti lugemine
+    TWI_MasterWriteRead(&twiMaster,DS3231,(uint8_t *)0x00,1,7);
+    // Vastuse ootamine
+    while (twiMaster.status != TWIM_STATUS_READY);
+    // Registritest saadud informatsiooni kellaks ja kuupäevaks teisendamine
+    seconds = ((twiMaster.readData[0]>>4)*10) + (twiMaster.readData[0] & 0x0F);
+    minutes = ((twiMaster.readData[1]>>4)*10) + (twiMaster.readData[1] & 0x0F);
+    hours   = ((twiMaster.readData[2]>>4)*10) + (twiMaster.readData[2] & 0x0F);
+    date    = ((twiMaster.readData[4]>>4)*10) + (twiMaster.readData[4] & 0x0F);
+    month   = ((twiMaster.readData[5]>>4)*10) + (twiMaster.readData[5] & 0x0F);
+    year    = ((twiMaster.readData[6]>>4)*10) + (twiMaster.readData[6] & 0x0F);
+    // Kella LCD ekraanil kuvamine
+    sprintf(buff,"%02d:%02d:%02d  %02d.%02d.20%02d",
+            hours,minutes,seconds,date,month,year);
+    lcd_gfx_goto_char_xy(2,2);
+    lcd_gfx_write_string(buff);
+    _delay_ms(100);
+  }
+}
+</code>