This shows you the differences between two versions of the page.
| Both sides previous revisionPrevious revisionNext revision | Previous revision | ||
| et:examples:digi:led [2015/01/09 14:54] – rellermaa | et:examples:digi:led [2020/07/20 12:00] (current) – external edit 127.0.0.1 | ||
|---|---|---|---|
| Line 1: | Line 1: | ||
| + | < | ||
| + | ====== Valgusdiood ====== | ||
| + | //Vajalikud teadmised: | ||
| + | [HW][[et: | ||
| + | [ELC][[et: | ||
| + | [AVR][[et: | ||
| + | [LIB][[et: | ||
| + | |||
| + | ===== Teooria ===== | ||
| + | |||
| + | [{{ : | ||
| + | |||
| + | Valgusdiood on pooljuht, mille päripingestamisel kiirgab see valgust. Valgusdioodi nimetatakse inglise keelse lühendiga LED (// | ||
| + | |||
| + | [{{ : | ||
| + | |||
| + | Päripingestamisel rakendatakse LED-i anoodile positiivne ja katoodile negatiivne pinge. LED-i päripinge sõltub selle värvusest – pikema lainepikkusega LED-ide (punased) puhul on see ~2 V, lühema lainepikkusega (sinised) on see ~3 V. Tavaliselt on LED-ide võimsus mõnikümmend millivatti, sellest tulenevalt peab ka vool samas suurusjärgus olema. Suurema pinge või voolu rakendamisel LED-ile on oht see lihtsalt läbi põletada. Kui LED-e kasutatakse spetsiaalselt valgustamiseks, | ||
| + | |||
| + | [{{ : | ||
| + | |||
| + | LED-e toodetakse mitmesugustes kestades. Kõige levinumatel „jalgadega“ LED-idel on 3 mm või 5 mm läbimõõduga ümmargune kest ja 2 pikka metallist viiku. Pikem viik tähistab anoodi, lühem katoodi. Pindliides kestas (SMD) LED-idel on polaarsuse tähistamiseks põhja all T-kujuline tähis, kus T katus tähistab anoodi ja teravik katoodi asukohta. | ||
| + | |||
| + | ===== Praktika ===== | ||
| + | |||
| + | Kodulabori Kontrollermoodulil on üksik indikaator LED, mille anood on läbi takisti ühendatud toitega ja katood kontrolleri viiguga. Selleks et Kontrollermooduli LED-i põlema süüdata ja kustutada, tuleb juhtviik väljundiks defineerida ning seda vastavalt madalaks ja kõrgeks seada. Ehk siis viigu kõrges olekus LED ei põle ja madalas põleb. Põhimõtteliselt võib LED-e ka teistmoodi ühendada, nii et anood on mikrokontrolleri viiguga ja katood maaga ühendatud (kusagil vahel peab ka takisti olema) – sellisel juhul viigu kõrges olekus LED põleb ja madalas olekus ei põle. Peaaegu kõik Kodulabori praktilised näited, kaasa arvatud LED-i süütamise näide, kasutavad Kodulabori viikude teeki. Viikude teegis on andmetüüp //pin//, mis sisaldab viiguga seotud registrite aadresse ja viigu bitimaski. Kui programmi tekitada // | ||
| + | |||
| + | <code c> | ||
| + | // Kodulabori Kontrollermooduli LED-i testimise näidisprogramm, | ||
| + | // mis põhineb Kodulabori teegil | ||
| + | #include < | ||
| + | |||
| + | // LED-i viigu defineerimine | ||
| + | pin led_debug = PIN(Q,2); | ||
| + | |||
| + | // Põhiprogramm | ||
| + | int main(void) | ||
| + | { | ||
| + | // LED-i viigu väljundiks seadmine | ||
| + | pin_setup_output(led_debug); | ||
| + | |||
| + | // LED-i süütamine | ||
| + | pin_clear(led_debug); | ||
| + | } | ||
| + | </ | ||
| + | |||
| + | <code c> | ||
| + | // Kodulabori II Kontrollermooduli LED-i testimise näidisprogramm, | ||
| + | // mis põhineb registritel | ||
| + | #include < | ||
| + | |||
| + | // Põhiprogramm | ||
| + | int main(void) | ||
| + | { | ||
| + | // LED-i viigu väljundiks seadmine | ||
| + | DDRB |= (1 << 7); | ||
| + | |||
| + | // LED-i süütamine | ||
| + | PORTB &= ~(1 << 7); | ||
| + | } | ||
| + | </ | ||
| + | |||
| + | Esimene näide kasutab viikude teeki (//pin.h// fail). Esmalt luuakse programmis // | ||
| + | |||
| + | Mis siis on viikude teegi ja registrite kasutamise vahe? Vahe on kasutusmugavuses - teegiga on see lihtsam, sest ei pea registrite nimesid ja nende toimet teadma. Kõige olulisem teegi eelis on aga kohandatavus. Registreid kasutades tuleb viigu muutmiseks kogu programmis registrite nimed ja bitimaskid ümber muuta, teegi puhul tuleb seda teha vaid programmi alguses, kus viigu muutuja algväärtustatakse. Otsesel registrite kasutamisel on üks näiline eelis - viigu kasutamine on vahetu ja see ei toimu läbi programmimälu ja aeganõudvate funktsioonide. Tegelikult on aga uuemad AVR-GCC kompilaatori versioonid niivõrd taibukad, et teisendavad teegi funktsioonid täpselt sama vahetuks registrite manipuleerimise käskudeks, nagu oleks seda otse programmis tehtud. Täpsustuseks tuleb öelda, et kompilaatori teisendusoskus kehtib ainult konstantsete // | ||
| + | |||
| + | Järgnevalt on osaliselt toodud viikude teegi lähtekood, mille eesmärk on selgitada teegis toimuvat. Paraku ei pruugi see algajale päris arusaadav olla kuna kasutusel on C-keele viidad (inglise keeles // | ||
| + | |||
| + | <code c> | ||
| + | // Viikude defineerimine pin struktuuris | ||
| + | // pin nimi = PIN(PORDI TÄHT, VIIGU NUMBER PORDIS); | ||
| + | pin led_green = PIN(H,5); | ||
| + | |||
| + | // Viigu seadmine väljundiks | ||
| + | inline void pin_setup_output(pin pin) { | ||
| + | bitmask_set(*pin.ddr, | ||
| + | } | ||
| + | |||
| + | // Viigu seadmine kõrgeks | ||
| + | inline void pin_set(pin pin) { | ||
| + | bitmask_set(*pin.port, | ||
| + | } | ||
| + | |||
| + | // Viigu seadmine madalaks | ||
| + | inline void pin_clear(pin pin) { | ||
| + | bitmask_clear(*pin.port, | ||
| + | } | ||
| + | </ | ||
| + | |||
| + | Peale Kontrollermooduli asuvad LED-id ka Kasutajaliidese moodulil. Need on elektriliselt ühendatud samamoodi nagu Kontrollermooduli LED ehk katood on ühenduses AVR viiguga. Täpsemalt vaata vastava mooduli riistvarakirjeldusest. Lisaks //pin_set// ja // | ||
| + | Järgnevas tabelis on näha teegis kirjeldatud LED-ide konstandid ja vastavad Kontrollermooduli viigud. Roheline, kollane ja punane LED asuvad Kasutajaliidese moodulil. | ||
| + | ^Konstandi nimi^Alternatiivne nimi ^ Kodulabor I & II viik^Kodulabor III viik^Kirjeldus^ | ||
| + | |led_debug|LED0|PB7|PQ2 |Kontrollermoodulil olev test LED| | ||
| + | |led_green|LED1|PC3|PH5| roheline LED| | ||
| + | |led_yellow|LED2|PC4|PH4| kollane LED| | ||
| + | |led_red|LED3|PC5|PH3| punane LED| | ||
| + | |||
| + | Kodulabori teegipõhine näidisprogramm, | ||
| + | |||
| + | <code c> | ||
| + | // Kodulabori Kasutajaliidese mooduli LED-ide testimise näidisprogramm | ||
| + | #include < | ||
| + | |||
| + | // Põhiprogramm | ||
| + | int main(void) | ||
| + | { | ||
| + | // LED-ide viikude väljundiks seadmine | ||
| + | pin_setup_output(led_red); | ||
| + | pin_setup_output(led_yellow); | ||
| + | pin_setup_output(led_green); | ||
| + | |||
| + | // Punase ja rohelise LED-i süütamine | ||
| + | led_on(led_red); | ||
| + | led_on(led_green); | ||
| + | // Kollase LED-i kustutamine | ||
| + | led_off(led_yellow); | ||
| + | } | ||
| + | </ | ||